1.1 häälikute liigid
1.2 silbitamine ja poolitamine 1.3 k,p,t märkimine kirjas 1.4 i ja j õigekiri 1.5 f ja š õigekiri 1.6 h õigekiri 1.7 võõrsõnade õigekiri 1.8 häälikuühendi ja liidete õigekiri 1.8.1 lik- ja likkus-liide 1.8.2 ik-lõpuliste käänamine |
2.2 14 käänet
2.3 ainsuse nimetav 2.4 ainsuse omastav 2.5 mitmuse omastav 2.6 ainsuse osastav 2.7 mitmuse osastav 2.8 i-mitmus 2.9 sisseütlev |
ÕSi kasutamisest üldiselt
käänetevahelised seosed ainsuse käänded ÕSis mitmuse nimetav ÕSis de-mitmus ÕSis i-mitmus ÕSis omadussõnad ÕSis tegusõnad ÕSis kokku- ja lahkukirjutamine ÕSis |
4. üldiselt algustähest
4.1 nimed 4.2 nimetused 4.3 pealkirjad Internet või internet? lumesõda või jäälahing? jumal või Jumal? Eesti vabariik või Eesti Vabariik? |
5. KLK-st kokkuvõtvalt
5.1 nimisõnade KLK 5.2 kohanimede KLK 5.3 omadussõnade KLK 5.4 asesõnade KLK 5.5 arvsõnade KLK 5.6 tegusõnade KLK 5.7 muutumatute sõnade KLK 5.8 kokku- ja lahkukirjutamisest 5.-6. klassile |
6. Sõnaliikidest üldiselt
6.1 KÄÄNDSÕNAD: 6.1.1. nimisõnad, 6.1.2. omadussõnad, 6.1.3. arvsõnad, 6.1.4. asesõnad 6.2. PÖÖRDSÕNAD: 6.2.1. tegusõna (arv ja pööre)(ajavormid) (kõneviisid)(tegumoed) (kõneliigid)(käändelised vormid) 6.3. MUUTUMATUD SÕNAD: 6.3.1. hüüdsõnad, 6.3.2. sidesõnad, 6.3.3. kaassõnad, 6.3.4. määrsõnad |
nimisõna MAJA
koos sõprade kaassõnadega |
7.1 sõnade liitmine
7.2 sõnade tuletamine 7.3 tehissõnad 7.4 sünonüümid 7.5 antonüümid 7.6 paronüümid 7.7 homonüümid 7.8 polüseemid |
8.1 lauseliikmed
8.2 kirjavahemärkidest üldiselt 8.3 lisand 8.4 koondlause 8.5 rindlause 8.6 põimlause 8.7 lauselühendiga lause 8.8 otse- ja kaudkõne 8.9 üte |
kuidas eesti keeles õigesti käänata ja pöörata
|
mida tähendavad eesti keele sõnad
|
mida tähendavad eesti keele võõrsõnad ja kuidas neid õigesti kirjutada
|
mida tähendavad eesti keele murdesõnad
|
mida tähendavad eesti keeles kasutatavad väljendid
|
milliseid sama-tähenduslikke sõnu on eesti keeles
|
milliseid vastand-tähendusega sõnu on eesti keeles
|
kust on pärit eesti keele sõnad
|