Lauselühendiga lause on lause,
kus ühe osalause öeldis on asendunud
tegusõna käändelise vormiga (-des, -mata, -nud, -tud jt)
või hoopistükkis kadunud.
kus ühe osalause öeldis on asendunud
tegusõna käändelise vormiga (-des, -mata, -nud, -tud jt)
või hoopistükkis kadunud.
des-mata-lauselühendit kasutatakse juhul,
kui mõlema osalausega väljendatud tegevus toimub samaaegselt.
kui mõlema osalausega väljendatud tegevus toimub samaaegselt.
NB! Niinimetatud des-vorm vastab küsimusele mida tehes?.
Olenevalt tüvest võib des-vormi lõpus olla -des (kõndides), -tes (joostes) või -es (käies).
Olenevalt tüvest võib des-vormi lõpus olla -des (kõndides), -tes (joostes) või -es (käies).
Kui des-mata-vorm asub lauselühendi
ALGUSES, eraldatakse osalause muust lausest KOMAGA. Õppides selgeks mõned reeglid, ei ole lauselühendi kirjavahemärgid keerulised. (Liitlause: Kui ma olen õppinud selgeks mõned reeglid,...)
Lüües kohe reeglite õppimisele käega, pole võimalik midagi selgeks saada. (Liitlause: Kui ma löön kohe reeglite õppimisele käega,...)
Õppimata selgeks reegleid, on eksimise oht väga suur. (Liitlause: Kui ma ei õpi selgeks reegleid,...)
|
Kui des-mata-vorm asub lauselühendi
LÕPUS, jääb lauselühend KOMATA. Mõned reeglid selgeks õppides ei ole lauselühendi kirjavahemärgid keerulised. (Liitlause: Kui ma olen õppinud selgeks mõned reeglid,...)
Reeglite õppimisele kohe käega lüües pole võimalik midagi selgeks saada. (Liitlause: Kui ma löön kohe reeglite õppimisele käega,...)
Reegleid selgeks õppimata on eksimise oht väga suur. (Liitlause: Kui ma ei õpi selgeks reegleid,...)
|
nud-tud-lauselühendit kasutatakse juhul,
kui osalausetega väljendatud tegevused järgnevad teineteisele.
kui osalausetega väljendatud tegevused järgnevad teineteisele.
nud-tud-lauselühend eraldatakse
ALATI
muust lausest
KOMA(DE)GA.
ALATI
muust lausest
KOMA(DE)GA.
NB! nud-tud-lauselühendi põhisõnaks on nud-tud-vorm ILMA abitegusõna olema vormita!
Õppinud kord selgeks lauselühendi reeglid, ei unune nad loodetavasti nii kergesti.
Kord lauselühendi reeglid selgeks õppinud, ei unune nad loodetavasti nii kergesti.
(Liitlause: Kui ma olen õppinud kord selgeks lauselühendi reeglid,...)
Kord lauselühendi reeglid selgeks õppinud, ei unune nad loodetavasti nii kergesti.
(Liitlause: Kui ma olen õppinud kord selgeks lauselühendi reeglid,...)
Verbita lauselühendi puhul on osalausest tegusõna
(tavaliselt tegusõna OLEMA vorm)
üldsegi kadunud.
Verbita lauselühend eraldatakse muust lausest
ALATI KOMA(DE)GA.
(tavaliselt tegusõna OLEMA vorm)
üldsegi kadunud.
Verbita lauselühend eraldatakse muust lausest
ALATI KOMA(DE)GA.
Mees läks metsa, kirves seljas.
(Liitlause: Mees läks metsa ja tal oli kirves seljas.)
(Liitlause: Mees läks metsa ja tal oli kirves seljas.)