astmevaheldus
Eesti keeles ei tule tihti vormide tähendusnüansid välja tüvele liidetud tunnuseid ja lõppe analüüsides. Paljude vormide tähenduse annavad edasi erinevad tüveteisenemised, millest üks on astmevaheldus.
Et märgata tüvemuutusi, tuleb võrrelda erinevaid tüvevariante. Käändsõnade puhul piisab tavaliselt ainsuse omastava ja ainsuse osastava käände tüvede kõrvutamisest, vahel tuleb pilk peale visata ka ainsuse nimetavale käändele. Pöördsõnadel tuleks moodustada vormid, mis vastavad küsimusele mida teen? ja mida teinud?.
Põhikooliõpilane võiks teada, et astmevaheldus jaguneb laadivahelduseks ja vältevahelduseks, gümnasist võiks ära tunda veel geminaadivahelduse.
Et märgata tüvemuutusi, tuleb võrrelda erinevaid tüvevariante. Käändsõnade puhul piisab tavaliselt ainsuse omastava ja ainsuse osastava käände tüvede kõrvutamisest, vahel tuleb pilk peale visata ka ainsuse nimetavale käändele. Pöördsõnadel tuleks moodustada vormid, mis vastavad küsimusele mida teen? ja mida teinud?.
Põhikooliõpilane võiks teada, et astmevaheldus jaguneb laadivahelduseks ja vältevahelduseks, gümnasist võiks ära tunda veel geminaadivahelduse.
Astmevahelduse harjutus
Kirjuta teksti sõnadest välja A- ja B-tüvi ning määra võimalik astmevaheldus (LV, VV, GV).
Astmevahelduslike sõnade puhul määra ka tüvede ning tekstis oleva sõna aste (NA, TA).
NB! ASTMEVAHELDUST määratakse just sellises järjekorras:
1. LAADIVAHELDUS (I ja II silbi piiril tekib või kaob k,p,t,g,b,d või s)
(kui laadivaheldust ei esine, siis kontrolli geminaadivaheldust)
2. GEMINAADIVAHELDUS (I ja II silbi piiril g,b,d või s asendub k,p,t või ss-iga)
(kui ka geminaadivaheldust ei esine, siis määra tüvede välde)
3. VÄLTEVAHELDUS (tüvedes vahelduvad II ja III välde)
(kui ka välted ei vaheldu, siis selles sõnas astmevaheldust ei ole)
Tekst:
Vaibad viidi õue (ja) klopiti puhtaks.
Toas nühiti kõik kohad läikima.
Õhtuks oli oodata külalisi.
Loojangu ajal hakkaski saabuma rotte (ja) muid kõrgeid tegelasi.
Tuli (ka) sisalikke (ja) (näki)neide.
Näiteks:
vaibad NA = vaiba NA : vaipa TA GV
viidi = viin : viinud -
õue = …
Võib-olla on abiks vormide kandmine tabelisse:
Kirjuta teksti sõnadest välja A- ja B-tüvi ning määra võimalik astmevaheldus (LV, VV, GV).
Astmevahelduslike sõnade puhul määra ka tüvede ning tekstis oleva sõna aste (NA, TA).
NB! ASTMEVAHELDUST määratakse just sellises järjekorras:
1. LAADIVAHELDUS (I ja II silbi piiril tekib või kaob k,p,t,g,b,d või s)
(kui laadivaheldust ei esine, siis kontrolli geminaadivaheldust)
2. GEMINAADIVAHELDUS (I ja II silbi piiril g,b,d või s asendub k,p,t või ss-iga)
(kui ka geminaadivaheldust ei esine, siis määra tüvede välde)
3. VÄLTEVAHELDUS (tüvedes vahelduvad II ja III välde)
(kui ka välted ei vaheldu, siis selles sõnas astmevaheldust ei ole)
Tekst:
Vaibad viidi õue (ja) klopiti puhtaks.
Toas nühiti kõik kohad läikima.
Õhtuks oli oodata külalisi.
Loojangu ajal hakkaski saabuma rotte (ja) muid kõrgeid tegelasi.
Tuli (ka) sisalikke (ja) (näki)neide.
Näiteks:
vaibad NA = vaiba NA : vaipa TA GV
viidi = viin : viinud -
õue = …
Võib-olla on abiks vormide kandmine tabelisse:
