Eesti keele tegusõnadel on 2 aega – OLEVIK ja MINEVIK.
TULEVIKKU ei soovitata eesti keeles tegusõna abil väljendada.
TULEVIKKU ei soovitata eesti keeles tegusõna abil väljendada.
OLEVIK – tunnused puuduvad, tegevus toimub rääkimise hetkel.
Näiteks: Loen igal võimalikul ja võimatul hetkel Puškini luuletusi.
LIHTMINEVIK – tunnused (oota)s, (õppi)si(me), (jooks)is või (las)i
Kasutatakse siis, kui tegevus algas ja lõppes minevikus.
Näiteks: Täna hommikul lugesin söömise asemel Puškini luuletusi.
TÄISMINEVIK = abitegusõna OLEMA olevikus + nud-/tud-vorm
Kasutatakse siis, kui tegevus algas minevikus, kuid ei täpsustata, kas see tegevus on praeguseks hetkeks lõpetatud või mitte.
Näiteks: Olen lugenud juba kuu aega iga päev Puškini luuletusi.
ENNEMINEVIK = abitegusõna OLEMA lihtminevikus + nud-/tud-vorm
Kasutatakse siis, kui lause väljendab kahte tegevust minevikus. Ajaliselt kaugemat tegevust väljendatakse enneminevikuga, ajaliselt lähemat tegevust lihtminevikuga.
Näiteks: Olin juba lugenud kõik Puškini luuletused läbi, kui avastasin enda jaoks ka tema näidendid ja muinasjutud.
TULEVIKU väljendamiseks tegusõnavormid puuduvad, seda väljendatakse teiste sõnade abil. (Ma lähen homme kinno. Ma luban, et hakkan paremini õppima.)
NB! Nn saama-tuleviku kasutamine ei ole soovitatav ning on stiiliviga!
(mitte Meil saab olema üheskoos väga lõbus.
vaid Meil on üheskoos väga lõbus.)
Näiteks: Loen igal võimalikul ja võimatul hetkel Puškini luuletusi.
LIHTMINEVIK – tunnused (oota)s, (õppi)si(me), (jooks)is või (las)i
Kasutatakse siis, kui tegevus algas ja lõppes minevikus.
Näiteks: Täna hommikul lugesin söömise asemel Puškini luuletusi.
TÄISMINEVIK = abitegusõna OLEMA olevikus + nud-/tud-vorm
Kasutatakse siis, kui tegevus algas minevikus, kuid ei täpsustata, kas see tegevus on praeguseks hetkeks lõpetatud või mitte.
Näiteks: Olen lugenud juba kuu aega iga päev Puškini luuletusi.
ENNEMINEVIK = abitegusõna OLEMA lihtminevikus + nud-/tud-vorm
Kasutatakse siis, kui lause väljendab kahte tegevust minevikus. Ajaliselt kaugemat tegevust väljendatakse enneminevikuga, ajaliselt lähemat tegevust lihtminevikuga.
Näiteks: Olin juba lugenud kõik Puškini luuletused läbi, kui avastasin enda jaoks ka tema näidendid ja muinasjutud.
TULEVIKU väljendamiseks tegusõnavormid puuduvad, seda väljendatakse teiste sõnade abil. (Ma lähen homme kinno. Ma luban, et hakkan paremini õppima.)
NB! Nn saama-tuleviku kasutamine ei ole soovitatav ning on stiiliviga!
(mitte Meil saab olema üheskoos väga lõbus.
vaid Meil on üheskoos väga lõbus.)
