​Algvõrre on omadussõna algvorm, mis ei väljenda omaduse määra, vaid ainult omadust. Kuna algvõrret esineb keeles kõige rohkem, siis puudub tal võrdetunnus.

Keskvõrre märgib, et omadust saab võrrelda ning keskvõrdes on omadust rohkem kui algvõrdega väljendatu puhul. 
​
 Üldreegel ütleb, et keskvõrde saame, kui lisame algvõrde ainsuse omastavale käändele võrdetunnuse -m.

ohutu : ohutu +m = ohutum
hele : heleda + m = heledam
vilu : vilu + m = vilum
​uus : uue + m = uuem
ohtlik : ohtliku + m = ohtlikum

See reegel ei kehti aga alati.
   vana : vana, aga vanem
   paks : paksu, aga paksem
   halb : halva, aga halvem
   külm : külma, aga külmem
   pisikene : pisikese, aga pisem

Ülivõrre märgib omaduse ülimat määra
​ning selle tõttu saab ülivõrret enamasti kasutada ainult ühest objektist rääkides.

kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest. Selleks tuleb keskvõrde vormile lisada ette sõna kõige.

ohutu : ohutum : kõige ohutum
hele : heledam : kõige heledam
vilu : vilum : kõige vilum
​uus : uuem : kõige uuem
ohtlik : ohtlikum : kõige ohtlikum
vana : vanem : kõige vanem
paks : paksem : kõige paksem
halb : halvem : kõige halvem
külm : külmem : kõige külmem
pisikene : pisem : kõige pisem

     i-ülivõrde moodustamine peaks meelde tuletama i-mitmuse moodustamise põhimõtteid (ehk kõige kindlam on enne ülivõrde vormi moodustamist mõelda mitmuse osastava (palju missuguseid?) vormi peale). 
​     Sarnasus on samuti see, et i-ülivõrret ei saa moodustada kõikidest sõnadest.

     Nii mõnigi kord on arukas vaadata ÕSist järele, millist vormi saab moodustada, millist mitte (eriti kehtib see u- ja e-lõpuliste mitmuse osastavate puhul).

​     
kõige ohutum (ohutuid) ehk ohutuim
kõige heledam (heledaid) ehk heledaim
kõige vilum (vilusid) X
​kõige uuem (uusi) ehk uusim
kõige ohtlikum (ohtlikke) ehk ohtlikem
kõige vanem (vanu) ehk vanim
(!) kõige paksem (pakse) ehk paksim
kõige halvem (halbu) ehk halvim
kõige külmem (külmi) ehk külmim
kõige pisem (pisikesi) ehk pisim