Keskvõrre märgib, et omadust saab võrrelda ning keskvõrdes on omadust rohkem kui algvõrdega väljendatu puhul.
Üldreegel ütleb, et keskvõrde saame, kui lisame algvõrde ainsuse omastavale käändele võrdetunnuse -m. ohutu : ohutu +m = ohutum hele : heleda + m = heledam vilu : vilu + m = vilum uus : uue + m = uuem ohtlik : ohtliku + m = ohtlikum See reegel ei kehti aga alati. vana : vana, aga vanem paks : paksu, aga paksem halb : halva, aga halvem külm : külma, aga külmem pisikene : pisikese, aga pisem |
Ülivõrre märgib omaduse ülimat määra
ning selle tõttu saab ülivõrret enamasti kasutada ainult ühest objektist rääkides.
ning selle tõttu saab ülivõrret enamasti kasutada ainult ühest objektist rääkides.
kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest. Selleks tuleb keskvõrde vormile lisada ette sõna kõige.
ohutu : ohutum : kõige ohutum hele : heledam : kõige heledam vilu : vilum : kõige vilum uus : uuem : kõige uuem ohtlik : ohtlikum : kõige ohtlikum vana : vanem : kõige vanem paks : paksem : kõige paksem halb : halvem : kõige halvem külm : külmem : kõige külmem pisikene : pisem : kõige pisem |
i-ülivõrde moodustamine peaks meelde tuletama i-mitmuse moodustamise põhimõtteid (ehk kõige kindlam on enne ülivõrde vormi moodustamist mõelda mitmuse osastava (palju missuguseid?) vormi peale).
Sarnasus on samuti see, et i-ülivõrret ei saa moodustada kõikidest sõnadest. Nii mõnigi kord on arukas vaadata ÕSist järele, millist vormi saab moodustada, millist mitte (eriti kehtib see u- ja e-lõpuliste mitmuse osastavate puhul).
kõige ohutum (ohutuid) ehk ohutuim kõige heledam (heledaid) ehk heledaim kõige vilum (vilusid) X kõige uuem (uusi) ehk uusim kõige ohtlikum (ohtlikke) ehk ohtlikem kõige vanem (vanu) ehk vanim (!) kõige paksem (pakse) ehk paksim kõige halvem (halbu) ehk halvim kõige külmem (külmi) ehk külmim kõige pisem (pisikesi) ehk pisim |