Selleks, et vältevaheldust leida, peab oskama määrata sõnaväldet.
Et määrata sõnaväldet, peab oskama silpe liigitada.
Et määrata sõnaväldet, peab oskama silpe liigitada.
Välde on sõna pearõhulise silbi häälduspikkus.
Eesti omasõnadel on pearõhuline silp sõna esimene silp.
Eesti omasõnadel on pearõhuline silp sõna esimene silp.
II välte puhul on pearõhuline silp pikk, kuid erilise rõhuta.
Näiteks: (selle) koe-ra (II v) : (seda) koe-ra (III v) en-nus-ta-ma (II v) ka-pid (II v) : kap-pe (III v) |
III välte korral hääldame pearõhulist silpi nn ekstrarõhuga
(saame silpi hääldada väga pikalt, ilma et sõna muutuks veidraks; kuigi silbis võivad kõik häälikud olla kirjas ühekordsete tähtedena, hääldub mõni häälik teistest tunduvalt pikemana). Näiteks: kunst-nik (kuigi silbis võivad kõik häälikud olla kirjas ühekordsete tähtedena, hääldub mõni häälik teistest tunduvalt pikemana) hüp-pa-ma (k,p,t puhul on III välde näha ka kirjapildis - esimese ja teise silbi piiril on kk,pp,tt) |
Eesti keele ajaloost saame teada, et vormides on toimunud mitmeid kadusid, vormid on lühenenud. Sellise lühenemise tagajärjel on eesti keelde tulnud ka ühesilbilised sõnad, mis kunagi on olnud vähemalt kahesilbilised.
Kuna üks silp on kadunud, on kahe silbi rõhk langenud ühele silbile ning sellepärast ongi ühesilbilised sõnad III vältes ehk erilise (varasema kahe silbi) rõhuga. Näiteks: õun (III v) sai (III v) |
III välte määramisel tuleb abiks ka ÕS. Muidugi peab ise ära tundma pika pearõhulise silbi.
ÕS 2013 märgib III väldet järgnevalt:
ÕS 2013 märgib III väldet järgnevalt:
Varasemad ÕSid märkisid III väldet punktiga rõhulise silbi ees.
Vältevahelduse korral aitab nõrga ja tugeva astme vormi määramisel kaasa loogika:
NÕRGAS ASTMES on vorm, mis on II vältes ning TUGEVAS ASTMES on vorm, mis on III vältes. Näiteks: tool (III v > TA) tooli (II v > NA) : tooli (III v > TA) aken (II v > NA) : akna (III v > TA) : akent (II v > NA) jooksen (II v > NA) : jooksnud (III v > TA) hüppan (III v > TA) : hüpanud (II v >NA) |
NB! Nimetavas käänes on sõna ohtlik tugevas astmes, kuna nimetav ja osastav peavad olema samas astmes.