kokku- ja
lahkukirjutamine
Kui kahtled, siis pigem lahku.
LIIT + SÕNA
täiendsõna + põhisõna
Täpsemalt "Eesti keele käsiraamatust"
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
LIIT + SÕNA
täiendsõna + põhisõna
Täpsemalt "Eesti keele käsiraamatust"
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
nimisõna
1. kui kaks sõna kokku annavad uue tähenduse, siis KOKKU (lapsepõlv)
2. kui täiendsõna näitab liiki või laadi, siis KOKKU (pildiraamat, kaubamaja)
3. kui täiendsõna näitab omanikku, siis LAHKU (venna raamat)
4. kui täiendsõna näitab omadust, siis LAHKU (paks raamat)
5. kui põhisõna ees on kaks täiendsõna ning
5.1. esimene täiendsõna kuulub põhisõna juurde, siis kirjutatakse teine täiendsõna ja põhisõna KOKKU (suur puuleht = leht on suur)
5.2. kui esimene täiendsõna kuulub teise täiendsõna juurde, siis kõik LAHKU
(suure puu leht = puu on suur)
2. kui täiendsõna näitab liiki või laadi, siis KOKKU (pildiraamat, kaubamaja)
3. kui täiendsõna näitab omanikku, siis LAHKU (venna raamat)
4. kui täiendsõna näitab omadust, siis LAHKU (paks raamat)
5. kui põhisõna ees on kaks täiendsõna ning
5.1. esimene täiendsõna kuulub põhisõna juurde, siis kirjutatakse teine täiendsõna ja põhisõna KOKKU (suur puuleht = leht on suur)
5.2. kui esimene täiendsõna kuulub teise täiendsõna juurde, siis kõik LAHKU
(suure puu leht = puu on suur)
kohanimed
x tänavad, väljakud, puiesteed jne LAHKU (Vabaduse puiestee, Pikk tänav, Viru väljak)
NB! Lühike jalg, Pikk jalg, Vanaturu kael
x mitmeosalised kohanimed kirjutame SIDEKRIIPSUGA (Mandri-Eesti, Lääne-Euroopa)
NB! Suurbritannia, Valgevene - KOKKU
x Kui põhisõnaks on maa – alati KOKKU (Saaremaa, Saksamaa, Inglismaa)
x Kui põhisõnaks on maad – LAHKU (Skandinaavia maad = riigid)
NB! Baltimaad, Madalmaad - KOKKU
NB! Lühike jalg, Pikk jalg, Vanaturu kael
x mitmeosalised kohanimed kirjutame SIDEKRIIPSUGA (Mandri-Eesti, Lääne-Euroopa)
NB! Suurbritannia, Valgevene - KOKKU
x Kui põhisõnaks on maa – alati KOKKU (Saaremaa, Saksamaa, Inglismaa)
x Kui põhisõnaks on maad – LAHKU (Skandinaavia maad = riigid)
NB! Baltimaad, Madalmaad - KOKKU
arvsõnad
|
6. -teistkümned, kümned, sajad – KOKKU
7. ühelised, tuhanded, miljonid ja suuremad – LAHKU Näiteks: kaks miljonit kaks tuhat kakssada kakskümmend kaks NB! Isegi siis, kui täiendsõna on asesõna, kehtivad eelnevad reeglid. Nt: mõnikümmend, mõni tuhat |
|
omadussõnad
8. kui täiendsõna näitab liiki või laadi, siis kirjutatakse KOKKU (helesinine, veripunane)
9.1. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on üks täiendsõna, siis KOKKU
Näiteks: poolemeetrine, möödunudaastane, Koidula-nimeline
9.2. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on mitu täiendsõna, siis LAHKU
Näiteks: kahekümne viie meetrine, Lydia Koidula nimeline
9.3. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on üks number, täht või silp, siis SIDEKRIIPSUGA
Näiteks: 25-meetrine, T-kujuline, ne-lõpuline
9.1. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on üks täiendsõna, siis KOKKU
Näiteks: poolemeetrine, möödunudaastane, Koidula-nimeline
9.2. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on mitu täiendsõna, siis LAHKU
Näiteks: kahekümne viie meetrine, Lydia Koidula nimeline
9.3. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on üks number, täht või silp, siis SIDEKRIIPSUGA
Näiteks: 25-meetrine, T-kujuline, ne-lõpuline
tegusõnad
20. tegusõna osad vahetavad muutevormides asukohta, siis LAHKU alla kirjutama : kirjutan alla
21. tegusõna osad ei vaheta muutevormides asukohta, siis KOKKU allkirjastama : allkirjastan
22. kui tegusõnadest on tehtud ja- ning mine-lõpuline nimisõna, siis tavaliselt KOKKU (allakirjutaja, allakirjutamine)
NB! Kui täiendsõna on iseseisva tähendusega sõna, siis tavaliselt LAHKU (valgeks värvimine, kiiresti jooksmine)
21. tegusõna osad ei vaheta muutevormides asukohta, siis KOKKU allkirjastama : allkirjastan
22. kui tegusõnadest on tehtud ja- ning mine-lõpuline nimisõna, siis tavaliselt KOKKU (allakirjutaja, allakirjutamine)
NB! Kui täiendsõna on iseseisva tähendusega sõna, siis tavaliselt LAHKU (valgeks värvimine, kiiresti jooksmine)
