Põlvnemiselt on eesti keel soome-ugri (uurali) keeli. Lihtsustava keelepuuteooria kohaselt kujunes eesti keel aastatuhandete jooksul uurali algkeelest selle järjestikuse jagunemise tulemusena. Üks osa soome-ugri algkeele kõnelejatest rändas algkodust Läänemere äärde. Neist saidki algläänemeresoome ehk algsoome keele kõnelejad. Eesti keel on üks läänemeresoome keeli.
Kahjuks ei saa me keelepuu mudelit kasutades eesti keele algust määrata. Me saame ainult aimu soome-ugri hõimukeelte lahknemisest ja sulandumisest. Algsoome keel jagunes omakorda läänemeresoome murreteks. Nende murrete ümbergrupeerumise ja keelekontaktide mõjul kujunesid lõpuks
tänapäevased läänemeresoome keeled: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala ja vepsa.
Paljud soome-ugri keeled on tänapäeval hääbunud või hääbumas. Põhja-Venemaal kuni Moskvani on paljud soome-ugri hõimud (nt märjalased) läinud üle hoopis vene keelele, Volga ääres on tšuvašid endised soomeugrilased, kelle praegune emakeel kuulub altai keelte hulka. Siberist on aga teada, et mitmed lõunasamojeedi rahvad (nt karagassid) on üle läinud tõva keelele, mis samuti kuulub altai keelte hulka. Eesti keelele väga lähedase liivi keele kõnelejad on aga üle läinud läti keelele, mis nagu vene keelgi kuulub indo-euroopa keelte hulka.
Traditsioonilise keelepuu mudeli järgi eraldus uurali algkeelest
samojeedi haru: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani keel.
tänapäevased läänemeresoome keeled: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala ja vepsa.
Paljud soome-ugri keeled on tänapäeval hääbunud või hääbumas. Põhja-Venemaal kuni Moskvani on paljud soome-ugri hõimud (nt märjalased) läinud üle hoopis vene keelele, Volga ääres on tšuvašid endised soomeugrilased, kelle praegune emakeel kuulub altai keelte hulka. Siberist on aga teada, et mitmed lõunasamojeedi rahvad (nt karagassid) on üle läinud tõva keelele, mis samuti kuulub altai keelte hulka. Eesti keelele väga lähedase liivi keele kõnelejad on aga üle läinud läti keelele, mis nagu vene keelgi kuulub indo-euroopa keelte hulka.
Traditsioonilise keelepuu mudeli järgi eraldus uurali algkeelest
samojeedi haru: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani keel.
|
Eesti keele ühine sõnavara samojeedi keeltega ulatub tagasi uurali ühisaega 4. at eKr, nt
ela(ma), ema, jõgi, kaks, kala, kalm, keel, kuusk, kõiv, lumi, minia, muna, nimi, nool, puu. |
|
Seejärel lõhenes keelepuu tüvi soome-permi ja ugri keelte (ungari, mansi, handi) haruks. Eesti keele ühine sõnavara ugri keeltega ulatub tagasi soome-ugri ühisaega 3. at eKr, nt
hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, küla, leem, lind, maa, nõid, veri, öö, üks. |
|
Soome-permi harust eraldusid permi keeled (komi, udmurdi.) Eesti keele ühine sõnavara permi keeltega ulatub soome-permi ühisaega 3. at alguses eKr, nt
amb, jaga(ma), jaksa(ma), kaas, kudu(ma), kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, mõla, peni, pähkel. |
|
Seejärel eraldusid mordva ja mari keeled. Eesti keele ühine sõnavara nende keeltega ulatub tagasi soome-volga ühisaega 3. at alguses eKr, nt
aher, haab, juma(l), juur, kevad, kümme, lehm, lell, siga, sääsk, töö, vaher, vaim, paat. |
|
Lõpuks hargnes keelepuuharu kaheks: saami ja läänemeresoome murreteks. Soome-saami ühine sõnavara on vähemalt 3000 aastat vana, nt
huul, hõbe ’pehme > hõbe’, ilves, ime, küll, ligi, mahl, nina, nurk, nälg, org, põud, põõsas, sammal, selge, usk(uma), veli, vihm, õnn. |
on selline, millel ei ole vasteid üheski sugulaskeeles, nt
aas ’nurm’, hiili(ma), ila, jäära(k), kaan, kesv, lubi, lõhn, mahe, mutt, mõru, roie, räni, salk, ürp.
Uuemad teooriad püüavad keelepuuteooriat ühendada keelte kontaktiteooriatega. Lisaks geneetilisele keelte põlvnemisele, mida kirjeldab keelepuuteooria, on olulised keelevahetused ja -kontaktid. Oletatakse, et läänemere-soomlased ja nende hulgas ka eestlased on nende asukate otsesed järglased, kes saabusid Läänemere äärde lõunast või edelast rohkem kui 10 000 aastat tagasi pärast mandrijää taandumist.
Eesti keel on vana keel, mis kujunes Eesti alal jääaja järgsel ajal siinsete esmaasukate ja soome-ugri hõimukeelte segunemisel. Eesti esmaasukad olid Kunda kultuuri kandjad (Kunda oli muinasasula Eesti põhjarannikul). Kunda kultuuri kandjate keelest on eesti keeles säilinud arvukalt (substraat)sõnu:
kalanimetused siig, vimb
kohanimed Peipsi, Pärnu
loomanimetus konn
geograafilised mõisted neem, saar
kehaosade nimetused higi, liha, nisk ’turi’, selg
sõnad nagu hull, nüri, sugu
aas ’nurm’, hiili(ma), ila, jäära(k), kaan, kesv, lubi, lõhn, mahe, mutt, mõru, roie, räni, salk, ürp.
Uuemad teooriad püüavad keelepuuteooriat ühendada keelte kontaktiteooriatega. Lisaks geneetilisele keelte põlvnemisele, mida kirjeldab keelepuuteooria, on olulised keelevahetused ja -kontaktid. Oletatakse, et läänemere-soomlased ja nende hulgas ka eestlased on nende asukate otsesed järglased, kes saabusid Läänemere äärde lõunast või edelast rohkem kui 10 000 aastat tagasi pärast mandrijää taandumist.
Eesti keel on vana keel, mis kujunes Eesti alal jääaja järgsel ajal siinsete esmaasukate ja soome-ugri hõimukeelte segunemisel. Eesti esmaasukad olid Kunda kultuuri kandjad (Kunda oli muinasasula Eesti põhjarannikul). Kunda kultuuri kandjate keelest on eesti keeles säilinud arvukalt (substraat)sõnu:
kalanimetused siig, vimb
kohanimed Peipsi, Pärnu
loomanimetus konn
geograafilised mõisted neem, saar
kehaosade nimetused higi, liha, nisk ’turi’, selg
sõnad nagu hull, nüri, sugu
|
5000-3000 a
tagasi INDO-EUROOPA INDO-IRAANI LAENUD |
arva(ma), iva, keder, marras- ’surnud’, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, sool, udar, varss, vasar, viha
|
|
3000 a tagasi
BALTI LAENUD |
angerjas, hammas, hani, hein, hernes, hõim, kael, kirves, kurt, kõrs, laisk, mets, mõrsja, puder, põrgu, regi, seeme, sein, sild, sõber, tuhat, vill
|
|
3000-1100a
tagasi GERMAANI LAENUD |
ader, haud, kaer, kaup, kuld, kuningas, laev, lammas, laut, leib, lõng, magu, mõõk, nael, puri, põld, raha, raud, rikas, sadul, varas
|
|
kuni 14. saj
MUINAS-VENE KEELEST |
aken, ike, koonal, liud, lusikas, nädal, pagan, papp ’preester’, raamat, ravi(ma), rist, saabas, saan, sahk, sirp, turg, vaagen, vaba, võlu ’nõid’, värav
|
|
al 8. saj
LÄTI KEELEST |
kanep, kauss, kukkel, kõuts, magun, pastel, sõkal
|
|
al 13. saj
ALAMSAKSA KEELEST |
amet, arst, haamer, hunt, höövel, ingel, karske, kelm, kokk, kool, kuub, lahing, müür, naaber, neer, orel, paar, pann, pull, püss, ruum, saag, tool, vorst, õli, ääs, üür
|
|
13.-17. saj
ROOTSI KEELEST |
hiiva(ma), iil, kratt, kriim, kroonu, kuunar, moor, pagar, riik, räim, tont, tutt, tünder, vaar, värd
|
|
14.-21. saj
VENE KEELEST |
kapsas, kirka, komsomol, kolhoos, kosmonaut, kopikas, morss, porgand, präänik, puravik, rubla, tatar, tõlki(ma)
|
|
16.-20. saj
ALAMSAKSA KEELEST |
aabits, ahv, kamm, kett, kirss, kits, kleit, laadung
|
|
19.-20. saj
SOOME KEELEST |
aare, harras, jenka, julm, jäik, keigar, sünge, tehas, turske, uljas
|
|
20.-21.saj
TEISTEST KEELTEST |
20. saj II poolel ja 21. saj on eesti keele sõnavara suurimaks mõjutajaks kujunenud inglise keel. Vähemal määral on eesti keeles ka prantsuse, mustlaskeele, heebrea, kaugemate sugulaskeelte jt keelte laene.
|
13. sajandil kõneldi tänapäeva Eesti territooriumil arvukaid hõimukeeli ja nende murdeid. Vaevalt eestlastel endil mingit ühisnimetajat enda kohta oli. Läänemeresoome hõimukeeled moodustasid murrete kontiinumi, milles oli ainult üks järsk ja terav murdepiir. See oli põhja- ja lõunaeesti keelekujude vahel, mille põhjustas jääaja järel Peipsi järvest Pärnu lahte voolanud ürgne Emajõgi. Laiad jõevooluga täidetud ürgorud, järved ning neid ümbritsevad sood ja rabad olid aastatuhandeid inimesele raskesti läbitavad.
Ometi pidas Liivimaa kroonik Henrik 13. saj nii lõuna- kui ka põhjapoolseid Eesti muinasmaakondi ja ka saari ühtseks ning kutsus kogu maad nimega ESTONIA ning kõiki hõime eestlasteks – ESTONES.
Eestlased hakkasid end eestlasteks pidama ja oma keelt eesti keeleks kutsuma alles 19. saj keskpaiku.
Ometi pidas Liivimaa kroonik Henrik 13. saj nii lõuna- kui ka põhjapoolseid Eesti muinasmaakondi ja ka saari ühtseks ning kutsus kogu maad nimega ESTONIA ning kõiki hõime eestlasteks – ESTONES.
Eestlased hakkasid end eestlasteks pidama ja oma keelt eesti keeleks kutsuma alles 19. saj keskpaiku.
|
Täpsemalt saab uurida eesti keele sõnade päritolu "Eesti etümoloogiasõnaraamatust".
Näiteks mida ütleb etümoloogiasõnaraamat sõna RAAMAT kohta? raamat : raamatu : raamatut 'trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; köidetud paberilehed, vihik sissekannete tegemiseks vms; nimestik, register' ← vanavene gramota 'tähed, kirjutatu, dokument, kiri' ● soome raamattu 'piibel'; van kirjak 'raamat' Vanavene sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka grámmata (mitm) 'kirjatähed'. |
