Lause on tervikliku mõtte avaldus.
Erinevad lause osad kannavad endas olulist infot, et seda mõtet edasi anda.
Erinevad lause osad kannavad endas olulist infot, et seda mõtet edasi anda.
|
Kõige tähtsam info lauses on tegevus.
Kõik muu (kes, kus, millal, miks, kuidas ja mida teeb) täpsustab tegevust. Öeldis on kõige tähtsam lauseliige. Igas lauses peab olema öeldis. |
Öeldis võib koosneda ühest tegusõnast.
Näiteks: Ma olen õnnelik.
Kui tegusõna on täis- või enneminevikus, koosneb öeldis abi- ja põhitegusõnast.
Näiteks: Ma olen terve elu õnnelik olnud.
NB! Kui öeldis koosneb mitmest sõnast, siis ei pruugi nad lauses sugugi kõrvuti paikneda.
Kui öeldiseks on mitmest sõnast koosnev ülekantud tähendusega väljendtegusõna, siis kuuluvad öeldisesse kõik väljendi moodustavad sõnad hoolimata sõnaliigist.
Näiteks: Ma lasen jalga õnnetute hulgast.
Ka tegusõnaga koos olev määrsõna kuulub öeldise koosseisu.
Näiteks: Ma tunnen kaasa kurbadele inimestele.
Lauses me saame eitada ainult tegevust ja sellepärast kuulub ka eitust väljendav sõna öeldisesse.
Näiteks: Ärge muretsege nii palju!
Ka tegusõna käändelised vormid võivad täpsustada tegevust ja kuuluvad öeldise hulka.
Näiteks: Tulevikus kavatsen hakata teisi inimesi õnnelikuks tegema.
Näiteks: Ma olen õnnelik.
Kui tegusõna on täis- või enneminevikus, koosneb öeldis abi- ja põhitegusõnast.
Näiteks: Ma olen terve elu õnnelik olnud.
NB! Kui öeldis koosneb mitmest sõnast, siis ei pruugi nad lauses sugugi kõrvuti paikneda.
Kui öeldiseks on mitmest sõnast koosnev ülekantud tähendusega väljendtegusõna, siis kuuluvad öeldisesse kõik väljendi moodustavad sõnad hoolimata sõnaliigist.
Näiteks: Ma lasen jalga õnnetute hulgast.
Ka tegusõnaga koos olev määrsõna kuulub öeldise koosseisu.
Näiteks: Ma tunnen kaasa kurbadele inimestele.
Lauses me saame eitada ainult tegevust ja sellepärast kuulub ka eitust väljendav sõna öeldisesse.
Näiteks: Ärge muretsege nii palju!
Ka tegusõna käändelised vormid võivad täpsustada tegevust ja kuuluvad öeldise hulka.
Näiteks: Tulevikus kavatsen hakata teisi inimesi õnnelikuks tegema.
Kuna öeldis kannab lause põhitähendust ja teised lauseliikmed sõltuvad temast, siis lause analüüs peab algama just öeldise määramisega.
Lauseanalüüsis tõmmatakse öeldisele kaks joont alla.
Lauseanalüüsis tõmmatakse öeldisele kaks joont alla.
Alus saab olla ainult
1. ainsuses või mitmuse nimetavas käändes (kes? mis?)
Näiteks: Jõuluvana sõi verivorsti. (kes sõi verivorsti)
või
2. ainsuse või mitmuse osastavas käändes (keda? mida?)
Näiteks: Päkapikku ei olnud näha. (keda ei olnud näha)
1. ainsuses või mitmuse nimetavas käändes (kes? mis?)
Näiteks: Jõuluvana sõi verivorsti. (kes sõi verivorsti)
või
2. ainsuse või mitmuse osastavas käändes (keda? mida?)
Näiteks: Päkapikku ei olnud näha. (keda ei olnud näha)
Alust ei pruugi olla igas lauses.
1. kui öeldis on umbisikulises tegumoes, siis me tegevuse sooritajat ei tea ning lauses alust ei ole.
Näiteks: Kõik piparkoogid söödi ära. (kes sõi, me ei tea; kindlasti aga teame, et piparkoogid iseennast ei söönud - tüüpiline viga, mida ikka ja jälle tehakse)
2. tihti on tegija märgitud ainult pöördelõpuga tegusõna lõpus ning eraldi sõna alust ehk tegijat ei märgi.
Näiteks: Tegime suure pannitäie uusi piparkooke. (teame, et MEIE tegime, aga eraldi sõna selle jaoks lauses ei ole, mida alusena ära märkida)
Lauseanalüüs algab öeldise leidmisega. Kui öeldis on leitud, tuleb vaadata, kas lauses on sõnu, mis väljendaksid, kes on selle tegevuse sooritaja või olukorras olija.
Alus saab vastata ainult küsimustele KES? MIS? KEDA? MIDA?
Lauseanalüüsis tõmmatakse alusele üks joon alla.
Alus saab vastata ainult küsimustele KES? MIS? KEDA? MIDA?
Lauseanalüüsis tõmmatakse alusele üks joon alla.
