Kohakäändeid, nende küsimusi ja käändelõppe on eesti keeles kerge meeles pidada - need on omavahel tihedasti seotud.
Sisseütleval käände esineb ka nn lühike vorm, mille puhul käändelõpp pole vormis nähtav. Alates seesütlevast käändest pole tavaliselt sõnaraamatutes käändevorme antud, kuna kehtib reegel, et alates sisseütlevast moodustatakse kõik käände- |
vormid omastava tüvega, millele lisandub vastava käände lõpp.
Kohakäänete puhul võib muidugi esitada ka küsimusi kuhu?, kus? ja kust?, kuid need ei ole abiks käände määramisel. Näiteks võib küsimus kus? viidata nii seesütlevale kui ka alalütlevale käändele. Kohakäänete lõpud on lühenenud kaassõnadest, näiteks taeva sisse = taevasse taeva sees = taevas taeva seest = taevast |
1. ainsuses
moodustatakse kõik käänded alates sisseütlevast ainsuse omastava tüvega
2. mitmuse nimetav
moodustatakse ainsuse omastava tüvega
3. de-mitmuses
moodustatakse kõik käänded alates sisseütlevast mitmuse omastava tüvega
4. i-mitmus
moodustatakse mitmuse osastava tüvega
(5. mitmuse omastav
moodustatakse ainsuse osastava tüvega, kuid on ka erandeid)
moodustatakse kõik käänded alates sisseütlevast ainsuse omastava tüvega
2. mitmuse nimetav
moodustatakse ainsuse omastava tüvega
3. de-mitmuses
moodustatakse kõik käänded alates sisseütlevast mitmuse omastava tüvega
4. i-mitmus
moodustatakse mitmuse osastava tüvega
(5. mitmuse omastav
moodustatakse ainsuse osastava tüvega, kuid on ka erandeid)