Laadivahelduse äratundmiseks moodustame
KÄÄNDSÕNADEST
ainsuse kolm esimest käänet ainsuse nimetav (kes? mis?) ainsuse omastav (kelle? mille?) ainsuse osastav (keda? mida?) NB! Laadivahelduse leidmiseks eraldame osastava käände lõpu -t või -d. |
PÖÖRDSÕNADEST
vormid, mis vastavad küsimustele mida teha? mida teen? NB! Laadivahelduse leidmiseks eraldame lõpud -n ja -ta(-da või -a). |
Laadivaheldus on selline tüvemuutus,
kus (tavaliselt)* esimese ja teise silbi piiril
ühes vormis on ja teises ei ole
k,(p),t,g,b,d või s.
* teisiti võib olla võõrsõnades ja liitega sõnades
kus (tavaliselt)* esimese ja teise silbi piiril
ühes vormis on ja teises ei ole
k,(p),t,g,b,d või s.
* teisiti võib olla võõrsõnades ja liitega sõnades
Näiteks:
laisk : laisa : laiska kiht : kihi : kihti nägu : näo : nägu hammas : hamba : hammas-t sõda : sõja : sõda uus : uue uu-t |
hõisa-ta: hõiska-n kohel-da : kohtle-n luge-da: loe-n värva-ta : värba-n veda-da : vea-n |
Laadivahelduse puhul nimetatakse
NÕRGAKS ASTMEKS vormi, milles k,p,t,g,b,d või s on kadunud ning TUGEVAKS ASTMEKS vormi, milles k,p,t,g,b,g või s on alles. Tugeva ja nõrga astme vaheldumine erinevates vormides teebki laadivaheludsest astmevahelduse ühe liigi. Minu õpetaja Viivi Läll õpetas laadivahelduse astmeid meelde jätma spordivõistkonna näitel: võistkond on tugev siis, kui kõik liikmed on olemas; nõrk aga siis, kui mõned liikmed puuduvad. |
Näiteks:
laisk TA : laisa NA : laiska TA kiht TA : kihi NA : kihti TA nägu TA : näo NA : nägu TA hammas NA : hamba TA : hammas-t NA sõda TA : sõja NA : sõda TA uus TA : uue NA : uu-t NA vars TA : varre NA : var-t NA |
hõisa-ta NA: hõiska-n TA kohel-da NA : kohtle-n TA luge-da TA: loe-n NA värva-ta NA : värba-n TA veda-da TA : vea-n NA |