Laadivahelduse äratundmiseks moodustame

KÄÄNDSÕNADEST
​ainsuse kolm esimest käänet
ainsuse nimetav (kes? mis?)
ainsuse omastav (kelle? mille?)
ainsuse osastav (keda? mida?)
NB! Laadivahelduse leidmiseks eraldame osastava käände lõpu -t või -d.

PÖÖRDSÕNADEST 
vormid, mis vastavad küsimustele
mida teha?
mida teen?

​NB! Laadivahelduse leidmiseks eraldame lõpud -n ja -ta(-da või -a).

Laadivaheldus on selline tüvemuutus,
kus (tavaliselt)* esimese ja teise silbi piiril
ühes vormis on ja teises ei ole 
k,(p),t,g,b,d või s.
* teisiti võib olla võõrsõnades ja liitega sõnades

Näiteks:
laisk : laisa : laiska
kiht : kihi : kihti
nägu : näo : nägu
hammas : hamba : hammas-t
sõda : sõja : sõda
​uus : uue  uu-t                         

hõisa-ta: hõiska-n
kohel-da : kohtle-n
​luge-da: loe-n ​
värva-ta : värba-n 
​veda-da : vea-n

Laadivahelduse puhul nimetatakse
NÕRGAKS ASTMEKS vormi, milles k,p,t,g,b,d või s on kadunud ning
TUGEVAKS ASTMEKS vormi, milles k,p,t,g,b,g või s on alles.

Tugeva ja nõrga astme vaheldumine erinevates vormides teebki laadivaheludsest astmevahelduse ühe liigi.

Minu õpetaja Viivi Läll õpetas laadivahelduse astmeid meelde jätma spordivõistkonna näitel: võistkond on tugev siis, kui kõik liikmed on olemas; nõrk aga siis, kui mõned liikmed puuduvad.

Näiteks:
laisk TA : laisa NA : laiska TA                     
kiht TA : kihi NA : kihti  TA                         
nägu TA : näo NA : nägu  TA                       
hammas NA : hamba TA : hammas-t NA 
sõda TA : sõja NA : sõda TA                        
uus TA : uue NA : uu-t NA
vars TA : varre NA : var-t NA

​hõisa-ta NA: hõiska-n TA
kohel-da NA : kohtle-n TA
​luge-da TA: loe-n NA​
värva-ta NA : värba-n TA
​veda-da TA : vea-n NA