Eesti keeles on neli kõneviisi,
​mis näitavad tegevuse toimumise laadi või määra.

KINDEL KÕNEVIIS  
Kuna kindlat kõneviisi esineb keeles kõige rohkem, siis temal tunnus puudub. Kõneviisi tunneb ära selle järgi, et kindlas kõneviisis tegevuse toimumises ollakse täiesti kindlad. 
Kindel kõneviis esineb nii olevikus kui ka kolmes minevikuvormis.

Näiteks:
Ma saan sellest teemast aru. (olevik)
Ma sain sellest teemast aru. (lihtminevik)
Ma olen juba päris kindel, et olen sellest teemast aru saanud. (täisminevik)
Ma olin sellest teemast just aru saanud, kui kõik jälle segamini läks. (enneminevik)

TINGIV KÕNEVIIS 
Tingiva kõneviisi korral seatakse tegevuse toimumiseks mingisugune tingimus. Tegevust ennast ei toimu (toimuks ainult siis, kui tingimus oleks täidetud). 
Tunnus -ks- (kas tunnusele ka pöördelõpp lisada või mitte, on maitse asi).
Tingiv kõneviis esineb olevikus ja ühes minevikuvormis, mida moodustatakse abitegusõna olema abil ning mida nimetatakse üldminevikuks. Minevikuvormis liitub tunnus -ks abitegusõnale.

Näiteks 
Ma saaks(in) sellest teemast aru, kui ma vaid viitsiks süveneda. (olevik)
Ma oleksin saanud sellest teemast aru, kui oleksin viitsinud süveneda. (üldminevik)

KÄSKIV KÕNEVIIS
Käskival kõneviisil on tunnuseid palju (aga võivad ka sootuks puududa). Lihtsam on seda kõneviisi ära tunda sisu järgi, sest käskiv kõneviis väljendab käsku või palvet. 
Käskiv kõneviis esineb olevikus ja ühes minevikuvormis, mida moodustatakse abitegusõna olema abil ning mida nimetatakse üldminevikuks. Minevikuvormis liitub tunnus abitegusõnale.

Näiteks:
Õpi see teema ükskord selgeks!  (olevik, tunnus puudub)
Õppige see teema ükskord selgeks! (olevik, tunnus -ke/-ge)
Olgu see teema selgeks õpitud! (üldminevik, tunnus -ku/-gu)
Too mulle malakas. (olevik, tunnus puudub)
Mingem üles mägedele! (olevik, kem-/gem-tunnust kasutatakse ainult luulelises kõrgstiilis)

KAUDNE KÕNEVIIS 
Kaudset kõneviisi kasutatakse siis, kui tegevuse toimumises kaheldakse, tegevusest ollakse kuulnud kaudselt. 
Tunnus -vat.Kaudne kõneviis esineb olevikus ja ühes minevikuvormis, mida moodustatakse abitegusõna olema abil ning mida nimetatakse üldminevikuks. Minevikuvormis liitub tunnus -vat abitegusõnale.

Näiteks:
 Jüri saavat sellest teemast päris hästi aru. (olevik)
Jüri olevat saanud sellest teemast päris hästi aru. (üldminevik)