Lisand on nimisõna või nimisõnafraas, mis täpsustab, kes või mis on põhisõnaga väljendatu. Lisandi korral on põhisõnaks tavaliselt kas isiku- või kohanimi.

Nt:
luuletaja Aleksander Puškin (luuletaja on nimisõna, mis täpsustab, kes on Puškin)
meie armastatud luuletaja Lydia Koidula (meie armastatud luuletaja on nimisõnafraas, mis täpsustab, kes on Koidula)

sõltuvad lisandi asukohast (kas ees- või järellisand) ning järellisandi käändest.

1. eeslisandi puhul KOMA EI OLE
Meie armastatud luuletaja Lydia Koidula elab eesti rahva südames.

2. kui-lisandi puhul KOMA EI OLE
Lydia Koidula kui  meie armastatud luuletaja elab eesti rahva südames.

Koma puudumine on ka teiste reeglitega kergesti põhjendatav - kui puhul tuleb jälgida öeldiseid ning kuna öeldis on ainult ühel pool sidesõna, siis koma ei ole.

3. kui järellisand on olevas käändes, siis KOMA EI OLE
Lydia Koidula meie armastatud luuletajana elab eesti rahva südames.

4. kui järellisand on omastavas käändes, siis on KOMA AINULT LISANDI EES
Lydia Koidula, meie armastatud luuletaja mõtted elavad eesti rahva südames.

5. kui järellisand on mõnes muus käändes (v.a omastav ja olev kääne), ERALDATAKSE LISAND KOMADEGA
Lydia Koidulat, meie armastatud luuletajat, teab iga eestlane. (osastav kääne)
Lydia Koidula, meie armastatud luuletaja, on maetud Metsakalmistule. (nimetav kääne)