tüvevariandid
Martin Ehala nimetab oma gümnaasiumiõpikus "Eesti keele struktuur" tüvevariante A-tüveks ja B-tüveks. Nende võrdlemisel peaksid välja tulema tüves toimuvad muutused. Seega on kõige tähtsam moodustada õiged võrreldavad vormid.
Siinkohal mõned tähelepanekud, milles tihti eksitakse.
1. Käändsõnade puhul on A- ja B-tüveks alati AINSUSE käändevormid, isegi kui analüüsida tuleb mitmuse vorme.
2. Ainsuse osastaval võib olla ka käändelõpp -t või -d. Kuna meie analüüsi aluseks on ainult tüved, siis tuleb enne analüüsimist käändelõpp eraldada ning selle olemasolu või puudumine ei mõjuta analüüsi käiku.
3. Eelmisega sarnane mõttekäik toimub ka pöördsõnade puhul. A-tüve saame siis, kui võtame mida teen? küsimusele vastava vormi lõpust ära pöördelõpu -n. B-tüve aga siis, kui oleme eraldanud kesksõna tunnuse -nud.
1. Käändsõnade puhul on A- ja B-tüveks alati AINSUSE käändevormid, isegi kui analüüsida tuleb mitmuse vorme.
2. Ainsuse osastaval võib olla ka käändelõpp -t või -d. Kuna meie analüüsi aluseks on ainult tüved, siis tuleb enne analüüsimist käändelõpp eraldada ning selle olemasolu või puudumine ei mõjuta analüüsi käiku.
3. Eelmisega sarnane mõttekäik toimub ka pöördsõnade puhul. A-tüve saame siis, kui võtame mida teen? küsimusele vastava vormi lõpust ära pöördelõpu -n. B-tüve aga siis, kui oleme eraldanud kesksõna tunnuse -nud.