Search the site...

www.puskiniuulits.weebly.com
  • Keel
  • Häälikuõigekiri
    • c-yhend
    • h õigekiri
    • i ja j õigekiri
    • f ja š õigekiri
    • Liidete õigekiri
    • Üldreegel
    • lik-likkus
    • ik
    • Silp
  • Sõnavara
    • Paronüümid
    • Kõnekeeles vales tähenduses kasutatavad sõnad
  • Sõnaliigid
    • Käändsõnad
    • nimed
    • Pöördsõnad
    • Tegusõna
    • Muutumatud sõnad
    • Kaass
    • Maars
  • Astmevaheldus
    • Tüvevariandid (A- ja B-tüvi)
    • Laadivaheldus
    • Vältevaheldus
  • Käänamine
    • Käänded
    • Ainsuse nimetav
    • Ainsuse omastav
    • Mitmuse omastav
    • Ainsuse osastav
    • Mitmuse osastav
    • i-mitmus
    • Veaohtlikud käändevormid
  • Omadussõna võrdlusastmed
  • Tegusõna vormistik
    • Pöördelised ja käändelised vormid
    • Tegusõna arv ja pööre
    • Tegusõna ajad
    • Tegusõna kõneviisid
    • Tegusõna tegumoed
    • Tegusõna kõneliigid
    • Tegusõnade põhivormid
    • Veaohtlikud tegusõnavormid
  • Kokku- ja lahkukirjutamine
    • Kokku- ja lahkukirjutamine 5. klassile
    • Kokku- ja lahkukirjutamine
  • Suur ja väike algustäht
  • Lauseõpetus
    • Lauseliikmed
    • Lauseliikmed 5
    • Üldist kirjavahemärgistamisest
    • Koondlause
    • Koondlause 5
    • Rindlause
    • Põimlause
    • Lauselühendiga lause
    • Kiillause
    • Otsekõnega lause ja üte
    • Lisandi õigekiri
    • KVM harjutused
  • Eesti keel ja tema ajalugu
    • Eesti keele sugulaskeeled
    • Eesti keele murded
    • Eesti keele areng
    • Eesti keele olevik ja tulevik
    • Eesti keele sõnaraamatud
  • Keel
  • Häälikuõigekiri
    • c-yhend
    • h õigekiri
    • i ja j õigekiri
    • f ja š õigekiri
    • Liidete õigekiri
    • Üldreegel
    • lik-likkus
    • ik
    • Silp
  • Sõnavara
    • Paronüümid
    • Kõnekeeles vales tähenduses kasutatavad sõnad
  • Sõnaliigid
    • Käändsõnad
    • nimed
    • Pöördsõnad
    • Tegusõna
    • Muutumatud sõnad
    • Kaass
    • Maars
  • Astmevaheldus
    • Tüvevariandid (A- ja B-tüvi)
    • Laadivaheldus
    • Vältevaheldus
  • Käänamine
    • Käänded
    • Ainsuse nimetav
    • Ainsuse omastav
    • Mitmuse omastav
    • Ainsuse osastav
    • Mitmuse osastav
    • i-mitmus
    • Veaohtlikud käändevormid
  • Omadussõna võrdlusastmed
  • Tegusõna vormistik
    • Pöördelised ja käändelised vormid
    • Tegusõna arv ja pööre
    • Tegusõna ajad
    • Tegusõna kõneviisid
    • Tegusõna tegumoed
    • Tegusõna kõneliigid
    • Tegusõnade põhivormid
    • Veaohtlikud tegusõnavormid
  • Kokku- ja lahkukirjutamine
    • Kokku- ja lahkukirjutamine 5. klassile
    • Kokku- ja lahkukirjutamine
  • Suur ja väike algustäht
  • Lauseõpetus
    • Lauseliikmed
    • Lauseliikmed 5
    • Üldist kirjavahemärgistamisest
    • Koondlause
    • Koondlause 5
    • Rindlause
    • Põimlause
    • Lauselühendiga lause
    • Kiillause
    • Otsekõnega lause ja üte
    • Lisandi õigekiri
    • KVM harjutused
  • Eesti keel ja tema ajalugu
    • Eesti keele sugulaskeeled
    • Eesti keele murded
    • Eesti keele areng
    • Eesti keele olevik ja tulevik
    • Eesti keele sõnaraamatud

Picture
Picture
Picture
Mõni häälik võib kaashäälikuühendis kõlada teistest pikemalt, kuid reegel jääb reegliks (kui erandid välja arvata).

Näiteks: põmdi!
Picture
1. liitsõnades sõnade liitumiskohal
Näiteks: rist+tee
2. ki-gi-liite ees
​Näiteks: salk+ki
3. l,m,n,r -i järel
​Näiteks: morss
 4. liitega sõnas,
​kui liide algab sama tähega,
millega lõppeb tüvi
Näiteks:
õhk+kond 
Picture
Picture
Picture
1. Kui tüvi lõppeb sama häälikuga, millega algab liide,  JÄÄVAD KÕIK TÄHED ALLES.
Näiteks:
PortugaL+Lane = portugaLLane
koraLL+Lane = koraLLLane
Huvitava ERANDINA  tuleb siinkohal ära mainida liide -stik, mille kohta see reegel ei tundu kehtivat - "Eesti keele käsiraamat" seletab, et selle liite liitumisel "tüve -s ja liite -s kattuvad" (mida iganes see ka ei tähendaks).
Ehk siis
põõsas+stik = põõsaStik
hammas+stik = hammaStik
Picture
2. Kui tüve lõpus ja liite alguses on erinevad häälikud, siis kehtib kaashäälikuühendi õigekirjareegel ning KÕIK HÄÄLIKUD KIRJUTATAKSE ÜHEKORDSELT.
Näiteks:
TalliNN+Lane = talliNLane
kristaLL+Ne = kristaLNe
3. ki-gi-liite ees kirjutatakse sõna täpselt nii, nagu sõna tavaolukorras kirjutatakse ja lisatakse sõna lõppu liide.
Näiteks:
kristaLL+Gi = kristaLLGi
kuKK+Ki = kuKKKi

Picture
Picture
Powered by Create your own unique website with customizable templates.