i-mitmuse vormid on eesti keeles Johannes Aaviku ettepanekul kasutusele võetud. Tema arvates olid de-mitmuse võrmid halvakõlalised ning tema tahtis eesti keelde ilusamaid vorme.

Nii mitmedki i-mitmuse vormid on tänapäevases keeles laialt levinud ning tunduvad igapäevased. Samas tunduvad enamik vorme liiga kõrgstiilsetena igapäevasuhtluse tarvis. Ja nii mõnigi tundub keelelise veidrusena.

Põhikoolikursuses on i-mitmuse mõiste alla võetud päris mitu erinevat mitmuse vormi. Seega ei  tähenda see mõiste, et nendes vormides peab ilmtingimata mitmuse tunnuseks olema i.

Johannes Aavik

i-mitmuse moodustamise aluseks on mitmuse osastav kääne.

i-mitmuse vormide moodustamine sõltub sellest, mis on mitmuse osastava vormi lõpus.

Harjutus
Moodusta järgmistest sõnapaaridest
mitmuse osastav ja i-mitmuse alaleütlev kääne.

vapper soldat, nukker mõte, kiire skuuter, valge sirel, helde andja, range õpetaja, korralik õpilane, viljakas pinnas, ümmargune kandik, uusim lugemik, künklik maastik

põrutav uudis, viimane nädal, kõver küünal, moodne soeng, õudne kelder, vigane harjutus, puudulik hinne, tihe põõsas