Search the site...

www.puskiniuulits.weebly.com
  • Keel
  • Häälikuõigekiri
    • c-yhend
    • h õigekiri
    • i ja j õigekiri
    • f ja š õigekiri
    • Liidete õigekiri
    • Üldreegel
    • lik-likkus
    • ik
    • Silp
  • Sõnavara
    • Paronüümid
    • Kõnekeeles vales tähenduses kasutatavad sõnad
  • Sõnaliigid
    • Käändsõnad
    • nimed
    • Pöördsõnad
    • Tegusõna
    • Muutumatud sõnad
    • Kaass
    • Maars
  • Astmevaheldus
    • Tüvevariandid (A- ja B-tüvi)
    • Laadivaheldus
    • Vältevaheldus
  • Käänamine
    • Käänded
    • Ainsuse nimetav
    • Ainsuse omastav
    • Mitmuse omastav
    • Ainsuse osastav
    • Mitmuse osastav
    • i-mitmus
    • Veaohtlikud käändevormid
  • Omadussõna võrdlusastmed
  • Tegusõna vormistik
    • Pöördelised ja käändelised vormid
    • Tegusõna arv ja pööre
    • Tegusõna ajad
    • Tegusõna kõneviisid
    • Tegusõna tegumoed
    • Tegusõna kõneliigid
    • Tegusõnade põhivormid
    • Veaohtlikud tegusõnavormid
  • Kokku- ja lahkukirjutamine
    • Kokku- ja lahkukirjutamine 5. klassile
    • Kokku- ja lahkukirjutamine
  • Suur ja väike algustäht
  • Lauseõpetus
    • Lauseliikmed
    • Lauseliikmed 5
    • Üldist kirjavahemärgistamisest
    • Koondlause
    • Koondlause 5
    • Rindlause
    • Põimlause
    • Lauselühendiga lause
    • Kiillause
    • Otsekõnega lause ja üte
    • Lisandi õigekiri
    • KVM harjutused
  • Eesti keel ja tema ajalugu
    • Eesti keele sugulaskeeled
    • Eesti keele murded
    • Eesti keele areng
    • Eesti keele olevik ja tulevik
    • Eesti keele sõnaraamatud
  • Keel
  • Häälikuõigekiri
    • c-yhend
    • h õigekiri
    • i ja j õigekiri
    • f ja š õigekiri
    • Liidete õigekiri
    • Üldreegel
    • lik-likkus
    • ik
    • Silp
  • Sõnavara
    • Paronüümid
    • Kõnekeeles vales tähenduses kasutatavad sõnad
  • Sõnaliigid
    • Käändsõnad
    • nimed
    • Pöördsõnad
    • Tegusõna
    • Muutumatud sõnad
    • Kaass
    • Maars
  • Astmevaheldus
    • Tüvevariandid (A- ja B-tüvi)
    • Laadivaheldus
    • Vältevaheldus
  • Käänamine
    • Käänded
    • Ainsuse nimetav
    • Ainsuse omastav
    • Mitmuse omastav
    • Ainsuse osastav
    • Mitmuse osastav
    • i-mitmus
    • Veaohtlikud käändevormid
  • Omadussõna võrdlusastmed
  • Tegusõna vormistik
    • Pöördelised ja käändelised vormid
    • Tegusõna arv ja pööre
    • Tegusõna ajad
    • Tegusõna kõneviisid
    • Tegusõna tegumoed
    • Tegusõna kõneliigid
    • Tegusõnade põhivormid
    • Veaohtlikud tegusõnavormid
  • Kokku- ja lahkukirjutamine
    • Kokku- ja lahkukirjutamine 5. klassile
    • Kokku- ja lahkukirjutamine
  • Suur ja väike algustäht
  • Lauseõpetus
    • Lauseliikmed
    • Lauseliikmed 5
    • Üldist kirjavahemärgistamisest
    • Koondlause
    • Koondlause 5
    • Rindlause
    • Põimlause
    • Lauselühendiga lause
    • Kiillause
    • Otsekõnega lause ja üte
    • Lisandi õigekiri
    • KVM harjutused
  • Eesti keel ja tema ajalugu
    • Eesti keele sugulaskeeled
    • Eesti keele murded
    • Eesti keele areng
    • Eesti keele olevik ja tulevik
    • Eesti keele sõnaraamatud

Picture
Picture
Picture
! 1. kui kaks sõna kokku annavad uue tähenduse, siis KOKKU (lapsepõlv)

2. kui täiendsõna on lühenenud, siis KOKKU (inimsugu, kirjutuslaud)
3. kui täiendsõna on sisult mitmuses, vormilt ainsuses, siis KOKKU (linnuparv, kartulipõld)

! 4. kui täiendsõna näitab liiki või laadi, siis KOKKU (pildiraamat)
! 5. kui täiendsõna näitab omanikku, siis LAHKU (venna raamat)
! 6. kui täiendsõna näitab omadust, siis LAHKU (paks raamat)

7. kui põhisõna ees on kaks täiendsõna ning
7.1. esimene täiendsõna kuulub põhisõna juurde, siis kirjutatakse teine täiendsõna ja põhisõna KOKKU
(suur puuleht = leht on suur)
7.2. kui esimene täiendsõna kuulub teise täiendsõna juurde, siis kõik LAHKU 
(suure puu leht = puu on suur)

8. kui täiendsõna on kahesilbiline ja mitmuse omastavas, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnaga KOKKU (lasteaed, meestekingad, naistemood, käterätik)

9. kui täiendsõnaks on ilmakaar (idanaaber), aastaaeg (sügistorm), kuunimetus (augustiöö) – tavaliselt KOKKU
Picture
10.1. tänavad, väljakud, puiesteed jne LAHKU (Vabaduse puiestee, Pikk tänav, Viru väljak, Lühike jalg)

10.2. põhisõnaks maa – alati KOKKU (Saaremaa, Saksamaa, Inglismaa)
10.3. põhisõnaks maad – LAHKU (Skandinaavia maad = riigid) NB! Baltimaad - KOKKU

11.1. Kui täiendsõnaks on omadussõna, mis käändub, siis LAHKU (Punasel merel)
11.2. Kui täiendsõnaks on omadussõna, mis ei käändu, siis KOKKU (Pühajärvel)

12.1. Kui täiendsõnaks on muu sõnaliik, mis ei ole eraldi kohanimi, siis KOKKU (Emajõgi)
12.2. Kui täiendsõnaks on muu sõnaliik, mis on eraldi kohanimi, siis LAHKU (Pärnu jõgi)
Picture
13. kui täiendsõna näitab liiki või laadi, siis kirjutatakse KOKKU (helesinine, veripunane)
14. värvivarjundid kirjutatakse KOKKU (hallikasmust)
15. mitmest värvist koosnevad nimetused KOKKU (mustvalge, sinimustvalge)

16.1. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on üks täiendsõna, siis KOKKU (poolemeetrine, möödunudaastane, Koidula-nimeline)
16.2. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on mitu täiendsõna, siis LAHKU (kahekümne viie meetrine, Lydia Koidula nimeline)
16.3. kui ne-line-lõpulise omadussõna ees on üks number, täht või silp, siis SIDEKRIIPSUGA (3-meetrine, T-kujuline, ne-lõpuline)

17.1. NB! määratu, ilmatu, tohutu suur – alati LAHKU

17.2. NB! metsarikas, sademetevaene, suurevõitu, lapseohtu, pildirohke - KOKKU
Picture
18. -teistkümned, kümned, sajad – KOKKU
19. ühelised, tuhanded, miljonid ja suuremad – LAHKU
     kaks miljonit kaks tuhat kakssada kakskümmend kaks

​
NB! Isegi siis, kui täiendsõna on asesõna, kehtivad eelnevad reeglid.
Nt: mõnikümmend, mõni tuhat
Picture
20. tegusõna osad vahetavad muutevormides asukohta, siis LAHKU    
Näiteks: alla kirjutama - kirjutan alla

21. tegusõna osad ei vaheta muutevormides asukohta, siis KOKKU      
Näiteks: allkirjastama - allkirjastan

22. kui tegusõnadest on tehtud ja- ning mine-lõpuline nimisõna, siis tavaliselt KOKKU (allakirjutaja, allakirjutamine) 
NB! Kui täiendsõna on iseseisva tähendusega sõna, siis tavaliselt LAHKU (valgeks värvimine, kiiresti jooksmine)
Picture
23. Kaassõnad kirjutatakse käändsõnadest LAHKU (MAJA sees, ümber, peal, all jne)
24.1. Kui sõna pool, poole, poolt ees on sõna, mis käändub kõigis 14 käändes – LAHKU (jõe pool, maja poolt, metsa poolt)
24.2. sõna pool, poole, poolt ees on sõna, mis ei käändu kõigis 14 käändes – KOKKU (siinpool, kustpoolt)

25.1. kui sõnade viisi ja kaupa ees on sõna ainsuses, siis KOKKU (kilokaupa)
25.2. kui sõnade viisi ja kaupa ees on sõna mitmuses, siis LAHKU (kilode kaupa)
Picture
Picture
Powered by Create your own unique website with customizable templates.