Lause on tervikliku mõtte avaldus.
Erinevad lauseosad kannavad endas erinevat infot, et seda mõtet edasi anda.
Erinevad lauseosad kannavad endas erinevat infot, et seda mõtet edasi anda.
Öeldis võib koosneda ühest tegusõnast.
Näiteks: Ma olen õnnelik.
Kui tegusõna on täis- või enneminevikus, koosneb öeldis abi- ja põhitegusõnast.
Näiteks: Ma olen terve elu õnnelik olnud.
NB! Kui öeldis koosneb mitmest sõnast, siis ei pruugi nad lauses sugugi kõrvuti paikneda.
Kui öeldiseks on mitmest sõnast koosnev ülekantud tähendusega väljendtegusõna, siis kuuluvad öeldisesse kõik väljendi moodustavad sõnad hoolimata sõnaliigist.
Näiteks: Ma lasen jalga õnnetute hulgast.
Ka tegusõnaga koos olev määrsõna kuulub öeldise koosseisu.
Näiteks: Ma tunnen kaasa kurbadele inimestele.
Lauses me saame eitada ainult tegevust ja sellepärast kuulub ka eitust väljendav sõna öeldisesse.
Näiteks: Ärge muretsege nii palju!
Ka tegusõna käändelised vormid võivad täpsustada tegevust ja kuuluvad öeldise hulka.
Näiteks: Tulevikus kavatsen hakata teisi inimesi õnnelikuks tegema.
Näiteks: Ma olen õnnelik.
Kui tegusõna on täis- või enneminevikus, koosneb öeldis abi- ja põhitegusõnast.
Näiteks: Ma olen terve elu õnnelik olnud.
NB! Kui öeldis koosneb mitmest sõnast, siis ei pruugi nad lauses sugugi kõrvuti paikneda.
Kui öeldiseks on mitmest sõnast koosnev ülekantud tähendusega väljendtegusõna, siis kuuluvad öeldisesse kõik väljendi moodustavad sõnad hoolimata sõnaliigist.
Näiteks: Ma lasen jalga õnnetute hulgast.
Ka tegusõnaga koos olev määrsõna kuulub öeldise koosseisu.
Näiteks: Ma tunnen kaasa kurbadele inimestele.
Lauses me saame eitada ainult tegevust ja sellepärast kuulub ka eitust väljendav sõna öeldisesse.
Näiteks: Ärge muretsege nii palju!
Ka tegusõna käändelised vormid võivad täpsustada tegevust ja kuuluvad öeldise hulka.
Näiteks: Tulevikus kavatsen hakata teisi inimesi õnnelikuks tegema.

Kuna öeldis kannab lause põhitähendust ja teised lauseliikmed sõltuvad temast, siis lause analüüs peab algama just öeldise määramisega.
Lauseanalüüsis tõmmatakse öeldisele kaks joont alla.
Lauseanalüüsis tõmmatakse öeldisele kaks joont alla.
Alust ei pruugi olla igas lauses.
1. kui öeldis on umbisikulises tegumoes, siis me tegevuse sooritajat ei tea ning lauses alust ei ole.
Näiteks: Kõik piparkoogid söödi ära. (kes sõi, me ei tea; kindlasti aga teame, et piparkoogid iseennast ei söönud - tüüpiline viga, mida ikka ja jälle tehakse)
2. tihti on tegija märgitud ainult pöördelõpuga tegusõna lõpus ning eraldi sõna alust ehk tegijat ei märgi.
Näiteks: Tegime suure pannitäie uusi piparkooke. (teame, et MEIE tegime, aga eraldi sõna selle jaoks lauses ei ole, mida alusena ära märkida)

Lauseanalüüs algab öeldise leidmisega. Kui öeldis on leitud, tuleb vaadata, kas lauses on sõnu, mis väljendaksid, kes on selle tegevuse sooritaja või olukorras olija.
Alus saab vastata ainult küsimustele KES? MIS? KEDA? MIDA?
Lauseanalüüsis tõmmatakse alusele üks joon alla.
Alus saab vastata ainult küsimustele KES? MIS? KEDA? MIDA?
Lauseanalüüsis tõmmatakse alusele üks joon alla.
Kuna nii alus kui sihitis esinevad sarnastes käänetes (erinevus on ainult ainsuses omastavas), siis võib tihti tekkida küsimus, kuidas neid ikkagi eristada. Kõige lihtsam on siiski lähtuda lause sisulisest poolest - sellest, mida lausega öelda tahetakse. Näiteks kui on lause
Samas jälle mõned tegusõnad saavad ilma sihitiseta ilusti hakkama: Ma magan. Sa jooksed. Ta ohkab. Me targutame. Te solvute. Nad karjuvad.
LAUSEANALÜÜSIS MÄRGITAKSE SIHITIS KATKENDLIKU JOONEGA.
LAUSEANALÜÜSIS MÄRGITAKSE SIHITIS KATKENDLIKU JOONEGA.
Öeldis on lause kõige tähtsam liige, tema annab tervele lausele mõtte. Ometigi on üks tegusõna, mille kohta see ei kehti - tegusõna olema on oma olemuselt tühi, ta vajab nn täiendust.
Näiteks lause Ta on. jääb sisutühjaks, öeldis ei täida oma ülesannet, ei anna lausele mõtet. Nii vajab olema öeldisena lisatäidet ning seda teebki öeldistäide.
Näiteks lause Ta on. jääb sisutühjaks, öeldis ei täida oma ülesannet, ei anna lausele mõtet. Nii vajab olema öeldisena lisatäidet ning seda teebki öeldistäide.

Öeldistäide esineb vaid lausetes,
kus öeldiseks on tegusõna olema vorm ning
ta näitab kes, mis või missugune on alus.
kus öeldiseks on tegusõna olema vorm ning
ta näitab kes, mis või missugune on alus.
Öeldistäiteks võib olla
nimisõna (Minu sõber on maadleja.),
omadussõna (Sa oled vastupandamatu.),
arvsõna (Ta oli võistlustel esimene.) või ka
asesõna (Sina oled see, kes...).
nimisõna (Minu sõber on maadleja.),
omadussõna (Sa oled vastupandamatu.),
arvsõna (Ta oli võistlustel esimene.) või ka
asesõna (Sina oled see, kes...).
Öeldistäide võib olla kas
nimetavas käändes (Ma olen õpetaja.) või
osastavas käändes (Sa oled mu parimaid sõpru.).
nimetavas käändes (Ma olen õpetaja.) või
osastavas käändes (Sa oled mu parimaid sõpru.).
Kokkuvõtvalt võib öelda, et
ÖELDISTÄIDE
1. esineb ainult lausetes, kus öeldiseks on sõna olema vorm,
2. esineb ainult lausetes, milles on alus määratletav (kasvõi tegusõna vormis),
3. näitab kes, mis või missugune on alus.
Oht peitub selles, et iga kord, kui lauses on olema vorm öeldiseks, ei pruugigi lauses olla öeldistäidet.
Näiteks lauses Minu koeral on pikk saba. pole pikk saba mitte öeldistäide (sest lauses pole midagi, mille kohta ta ütleks kes, mis või missugune see on), vaid hoopis alus.
ÖELDISTÄIDE
1. esineb ainult lausetes, kus öeldiseks on sõna olema vorm,
2. esineb ainult lausetes, milles on alus määratletav (kasvõi tegusõna vormis),
3. näitab kes, mis või missugune on alus.
Oht peitub selles, et iga kord, kui lauses on olema vorm öeldiseks, ei pruugigi lauses olla öeldistäidet.
Näiteks lauses Minu koeral on pikk saba. pole pikk saba mitte öeldistäide (sest lauses pole midagi, mille kohta ta ütleks kes, mis või missugune see on), vaid hoopis alus.
Määrusi tuleks lausest otsima hakata alles siis, kui kõik teised lauseliikmed on määratud, sest lihtsustatult võib öelda, et määruseks on lauses kõik, mis ei ole ei öeldis, alus, sihitis ega öeldistäide (aga sellest põhimõttest on ainult siis kasu, kui sul kõik need lauseliikmed on õigesti määratud).
Määrus väljendab lausese igasuguseid suhteid. Määrusel on palju liike, olulisemad neist on
ajamäärus - väljendab igasuhuseid ajasuhteid (See juhtus eelmisel teispäeval.),
kohamäärus - väljendab igasuguseid kohasuhteid (See juhtus Kohilas.) ja
viisimäärus - väljendab kuidas midagi tehakse (See juhtus ootamatult.).
Määruste leidmiseks on veel üks lihtne põhimõte, mis tasuks meeles pidada.
Määrus väljendab lausese igasuguseid suhteid. Määrusel on palju liike, olulisemad neist on
ajamäärus - väljendab igasuhuseid ajasuhteid (See juhtus eelmisel teispäeval.),
kohamäärus - väljendab igasuguseid kohasuhteid (See juhtus Kohilas.) ja
viisimäärus - väljendab kuidas midagi tehakse (See juhtus ootamatult.).
Määruste leidmiseks on veel üks lihtne põhimõte, mis tasuks meeles pidada.

Lauses on kõik fraasid ja sõnad,
mis on alates sisseütlevas käändes,
mingit liiki määrused, isegi kui sa ei oska nende liiki öelda.
Nt: Emale meeldib isaga õhtuti tühjal rannal rahulikult jalutada.
mis on alates sisseütlevas käändes,
mingit liiki määrused, isegi kui sa ei oska nende liiki öelda.
Nt: Emale meeldib isaga õhtuti tühjal rannal rahulikult jalutada.
Ka kõik kaassõna sisaldavad lauseosad on määrused, sest nad väljendavad mingisuguseid suhteid lauses.
Nt: Kass on laua all. (kohamäärus)
Nt: Kass on laua all. (kohamäärus)