Search the site...

www.puskiniuulits.weebly.com
  • Keel
  • Häälikuõigekiri
    • c-yhend
    • h õigekiri
    • i ja j õigekiri
    • f ja š õigekiri
    • Liidete õigekiri
    • Üldreegel
    • lik-likkus
    • ik
    • Silp
  • Sõnavara
    • Paronüümid
    • Kõnekeeles vales tähenduses kasutatavad sõnad
  • Sõnaliigid
    • Käändsõnad
    • nimed
    • Pöördsõnad
    • Tegusõna
    • Muutumatud sõnad
    • Kaass
    • Maars
  • Astmevaheldus
    • Tüvevariandid (A- ja B-tüvi)
    • Laadivaheldus
    • Vältevaheldus
  • Käänamine
    • Käänded
    • Ainsuse nimetav
    • Ainsuse omastav
    • Mitmuse omastav
    • Ainsuse osastav
    • Mitmuse osastav
    • i-mitmus
    • Veaohtlikud käändevormid
  • Omadussõna võrdlusastmed
  • Tegusõna vormistik
    • Pöördelised ja käändelised vormid
    • Tegusõna arv ja pööre
    • Tegusõna ajad
    • Tegusõna kõneviisid
    • Tegusõna tegumoed
    • Tegusõna kõneliigid
    • Tegusõnade põhivormid
    • Veaohtlikud tegusõnavormid
  • Kokku- ja lahkukirjutamine
    • Kokku- ja lahkukirjutamine 5. klassile
    • Kokku- ja lahkukirjutamine
  • Suur ja väike algustäht
  • Lauseõpetus
    • Lauseliikmed
    • Lauseliikmed 5
    • Üldist kirjavahemärgistamisest
    • Koondlause
    • Koondlause 5
    • Rindlause
    • Põimlause
    • Lauselühendiga lause
    • Kiillause
    • Otsekõnega lause ja üte
    • Lisandi õigekiri
    • KVM harjutused
  • Eesti keel ja tema ajalugu
    • Eesti keele sugulaskeeled
    • Eesti keele murded
    • Eesti keele areng
    • Eesti keele olevik ja tulevik
    • Eesti keele sõnaraamatud
  • Keel
  • Häälikuõigekiri
    • c-yhend
    • h õigekiri
    • i ja j õigekiri
    • f ja š õigekiri
    • Liidete õigekiri
    • Üldreegel
    • lik-likkus
    • ik
    • Silp
  • Sõnavara
    • Paronüümid
    • Kõnekeeles vales tähenduses kasutatavad sõnad
  • Sõnaliigid
    • Käändsõnad
    • nimed
    • Pöördsõnad
    • Tegusõna
    • Muutumatud sõnad
    • Kaass
    • Maars
  • Astmevaheldus
    • Tüvevariandid (A- ja B-tüvi)
    • Laadivaheldus
    • Vältevaheldus
  • Käänamine
    • Käänded
    • Ainsuse nimetav
    • Ainsuse omastav
    • Mitmuse omastav
    • Ainsuse osastav
    • Mitmuse osastav
    • i-mitmus
    • Veaohtlikud käändevormid
  • Omadussõna võrdlusastmed
  • Tegusõna vormistik
    • Pöördelised ja käändelised vormid
    • Tegusõna arv ja pööre
    • Tegusõna ajad
    • Tegusõna kõneviisid
    • Tegusõna tegumoed
    • Tegusõna kõneliigid
    • Tegusõnade põhivormid
    • Veaohtlikud tegusõnavormid
  • Kokku- ja lahkukirjutamine
    • Kokku- ja lahkukirjutamine 5. klassile
    • Kokku- ja lahkukirjutamine
  • Suur ja väike algustäht
  • Lauseõpetus
    • Lauseliikmed
    • Lauseliikmed 5
    • Üldist kirjavahemärgistamisest
    • Koondlause
    • Koondlause 5
    • Rindlause
    • Põimlause
    • Lauselühendiga lause
    • Kiillause
    • Otsekõnega lause ja üte
    • Lisandi õigekiri
    • KVM harjutused
  • Eesti keel ja tema ajalugu
    • Eesti keele sugulaskeeled
    • Eesti keele murded
    • Eesti keele areng
    • Eesti keele olevik ja tulevik
    • Eesti keele sõnaraamatud

Picture
Eesti keeles on küll 14 käänet, kuid see ei tee eesti keelt raskeks keeleks - näiteks on eesti keeles väga vähe eessõnu, mida kasutatakse veelgi harvem. Enamik eesti keele käänetest moodustatakse ühe käändevormi eeskujul - omastava käände eeskujul.

1. ainsuses 
moodustatakse kõik käänded alates sisseütlevast ainsuse omastava tüvega
2. mitmuse nimetav 
moodustatakse ainsuse omastava tüvega
3. de-mitmuses 
moodustatakse kõik käänded alates sisseütlevast mitmuse omastava tüvega
Picture
Picture
Picture
"Eesti õigekeelsusõnaraamatu" üks eesmärke on aidata keelekasutajaid õigete käändevormide moodustamisel. Selleks on mõnikord sõnastikus märksõna juures ära toodud sõna raskemad käändevormid. Teised käändevormid saab tuletada iga sõna tüüpsõna eeskujuvormide järgi.

Tüüpsõna number on märgitud sõnastikus kohe esimesena pärast sõnavormi. Netisõnastikus on see number esitatud lingina, mis viib kohe tüüpsõna juurde. Paberraamatus tuleb otsida üles raamatu alguses enne sõnastikku esitatud tüüpsõnade loend.

Tüüpsõna eeskujuvormide loendis on ära toodud ainult need vormid, mille eeskujul moodustatakse kõik teised käändevormid.
Picture
Picture
Picture
Picture
Kehtib veel teisigi käänetevahelisi seoseid, kuid need ei ole otseselt ÕSi kasutamisega seotud, sest need vormid on ÕSi tüüpsõnade puhul välja toodud.
​
​4. 
i-mitmus 
moodustatakse mitmuse osastava tüvega
5. mitmuse omastav moodustatakse ainsuse osastava tüvega, kuid on ka erandeid
Picture
Picture
KÄÄNETEVAHELISTE SEOSTE HARJUTUS 1

Missuguse ÕS 2018 tüüpsõna vormi järgi on moodustatud järgmised vormid?

1. esimesega
2. kahtedega
3. kolmed
4. nelja
5. viit
6. kuute
7. seitsmele
8. kaheksatelt
9. üheksaid
10. kümned

Ülesande lahendamise käik:
1. määra ära, mis käändevormiga on tegemist (ainsus/mitmus ja kääne)
2. uuri välja, millise käände järgi see käändevorm moodustatakse
3. otsi ÕS 2018-st algvormi järgi ette antud sõna
4. uuri, milline on ÕSis selle sõna tüüpsõna (nn sinise numbri alt)
5. harjutusse kirjuta, milline on tüüpsõna vorm, mille alusel etteantud vorm (mille said teada punktis 2) moodustatakse
Picture
KÄÄNETEVAHELISTE SEOSTE HARJUTUS 2

Kirjuta tabelisse antud sõna nõutud vormi ÕS 2018 tüüpsõna eeskujuvorm ning seejärel antud sõna nõutud vorm.
1. ämblik (A os)
2. peenar (M alalü)
3. roosa (M os)
4. mõru (A seestü)
5. sportlik (M os)
6. kaamel (A kaasa)
7. kontsert (M saav)
8. raport (M nim)
9. liige (M om)
10. tõbi (M os)
Picture
KÄÄNETEVAHELISTE SEOSTE HARJUTUS 3

Täida tabel nõutud vormidega - II tulp tee ilma abimaterjalideta, III tulpa kirjuta ÕSist kontrollitud variant.

1. habras purre (mitmuse nimetav, mis?)
2. pudrule ja kohvile (ainsuse nimetav, mis?)
3. õnnelik hüljes (mitmuse omastav, kelle?)
4. tragi kaamel (ainsuse kaasaütlev, kellega?)
5. riiklik kontsert (ainsuse osastav, mida?)
6. ablas ämblik (ainsuse osastav, keda?)
7. künklik maastik (mitmuse osastav, mida?)
8. pihud ja küüned (ainsuse nimetav, mis?)
9. südi vemmal (ainsuse alaleütlev, millele?)
10. mõru suhkur (ainsuse osastav, mida?)
Picture
KÄÄNETEVAHELISTE SEOSTE HARJUTUS 4

Täida tabel nõutud vormidega - II tulp tee ilma abimaterjalideta, III tulpa kirjuta ÕSist kontrollitud variant.

1. ürgne laas (mitmuse seesütlev, mille(de)s?)
2. uljas kontsert (mitmuse omastav, mille(de)?)
3. vapper ratsanik (mitmuse alaleütlev, mille(de)le?)
4. põhjamaine maastik (ainsuse osastav, mida?)
5. ablas hüljes (mitmuse sisseütlev, kelle(de)sse?)
6. piklik peenar (mitmuse omastav, mille(de)?)
7. õnnelik lastekamp (mitmuse osastav, (palju) mida?)
8. õudne habe (ainsuse seestültev, millest?)
9. kehvast kohvist (ainsuse nimetav, mis?)
10. kannatlik kaamel (ainsuse sisseütlev, kellesse?) ​​
Picture
Powered by Create your own unique website with customizable templates.